Pärast seda, kui kolisin kodust ära, et moekooli minna, nägime mu noorema õega harva üksteist isiklikult. Kuidagi leidsime siiski aega, et teksti või nõbu grupivestluse kaudu kohtingutest, muusikast, sõpradest ja tüütutest õpetajatest lobiseda. Ja see oli üks meie nõbudest, kes meile WhatsAppist esimesena uudise edastas: vennad Jonas olid lahku läinud, purustades selle käigus meie väikesed südamed.
Minu suhted mõlema õe-vennaga, aga eriti õega, on alati olnud keerulised. Kuigi me polnud kunagi kõige lähedasemad sõbrad, nagu paistis Jonas Brothers olevat, olime me piisavalt lähedased. Lapsena olime alati üksteise vaikimisi sõbrad. Me kannaksime kõike sobivat ja veetsime tunde oma Barbidega mängides ja vaadates Lizzie McGuire ja See on nii Raven Disney kanalil. Oleme koos kinnisideeks Jonas Brothersi uue singli "Year 3000" ja selle üle, et Miley Cyrus ja Nick Jonas olid paar – nad olid absoluutsed eesmärgid.
Vanemaks saades hakkasime aga lahku triivima. Võib-olla võtsin ma oma "vanima õe" rolli natuke liiga tõsiselt – kasvõi sellepärast, et tol hetkel tundsin, et pean seda tegema – ja juhtisin teda natuke liiga palju. Siiski olime põnevil, et näeme üksteist suve- ja talvevaheaegadel.
Krediit: Getty Images
Kuid päevad möödusid üksteise järel, kuni ma vaatasin üles ja mõistsin, et me pole enam osa üksteise elust. Mingit lahkuminekuvestlust polnud, vaid teadmine, et tema süda pole enam meie õdede suhtes. Ta tahtis välja. Täpselt nagu Joe Jonas, kui Nick 2013. aastal järsult uudise, et ta tahab JoBrosest lahkuda, jäin minu südamest valusaks, segaduses ja püüdes leida viisi, kuidas asju paremaks muuta, püüdes leida viisi, kuidas kuidagi parandada midagi, millest mul polnud aimugi, et see on pikka aega katki olnud aega. Kas ma saan teda eemaletõmbumises süüdistada? Ei, mitte täielikult. Ma pole kaugeltki täiuslik. Minuga võib olla raske läbi saada ja meil on väga erinevad arvamused… peaaegu kõige kohta – isiklikust stiilist poliitikani. Sellegipoolest teeb see talle rohkem haiget, kui ma kunagi tunnistan, et mu õde ei mängi minu elus olulist rolli elu, mida õde peaks (jah, minu uhkus on üks neist asjadest, mis teeb mind vähem täiuslikuks mõnikord).
Kui Jonas Brothersi dokumentaalfilm, Õnne taga ajades, ilmus 2019. aastal, olin põnevil, et saan teise võimaluse neid bändina koos näha. Vaatamise ajal aga mäletan, et pisarad jooksid mööda põski alla, kui mõistsin, et nende probleemid õdede-vendade ja bändina ei erinenud liiga palju nendest, millega mu õed-vennad ja mina pidime tegelema. Olin üllatunud, kui avastasin, et nad lõpetasid tegelikult aastateks rääkimise ja vaevu talusid pikka aega ühes ruumis viibimist. See tundus liiga tuttav. Sain aru, et Kevinil – kes on alati olnud mu isiklik lemmik JoBro – oli avastseeni ajal õigus Dokumentaalfilmi kohta ütleb ta, et seekord peab olema avatud ja aus suhtlus, et asjad laheneksid ümber.
SEOTUD: Ma ei unusta kunagi Alex Turneri armastuskirja Alexa Chungile
Raske oli neid õdede-vendade kogemusi vaadata ja mõista ning minu omad ei olnud ju nii erinevad. Olin aastaid püüdnud mõista, kuidas on võimalik, et keegi võib järsku tunda, et tahab oma ellu teistsuguseid asju, asjad, mis ei hõlmanud tingimata nende pereliikmeid (ja bändikaaslasi), ning kuulsaid vendade lugusid vaadates sain oma vastama. Nende kuulamine tõi esile armukadeduse ja ülesehitatud pahameele, samas kui asjad tundusid väljastpoolt täiuslikud, tundusid südantlõhestavad, kuid see oli ka kinnitav ja andis mulle väikese lootuse. Kui Nick tegi edukat soolokarjääri, moodustas Joe uue bändi, mis võimaldas tal loominguliselt kasvada, ja Kevin uuris oma rolli täiskohaga isana. Minul ja mu õega oli sellest vähem glamuursed versioonid: kolisin koju tagasi, et töötada pereettevõttes ja teha kirjanikukarjääri ning ta sai suure ettevõtte töökoha. Meie elud ja eesmärgid ei ühtinud enam üksteise omadega, kuid ma teadsin, et asjad saavad kunagi lahendatud.
Ma hoian endiselt lootust päevaks, mil saan helistada oma õele, et rääkida meie elust, tööst ja suhetest. Kui Jonas Brothers suudaks oma mõneti avaliku suhte tõusud ja mõõnad bändina läbi teha ja õdede-vendadena olen endiselt optimistlik, et äkki saame kunagi mu õega oma õega läbi töötada, ka. Isegi kui selleks kulub paar aastat.
Lahkumised, mis meid murdsid on veerg kuulsuste ebaõnnestunud suhetest, mis veensid meid, et armastus on surnud.