Octavia Spencer, Michael B. Jordan, Melonie Diaz, Ahna O’Reilly ja ülejäänud näitlejad Fruitvale'i jaam reisis ümber maailma, et oma võimsat filmi reklaamida, Cannes'ist (näidatud) Los Angelese ja New Yorki. Selle aasta alguses jõudsime neile järele Utahi osariigis Park Citys Sundance'i filmifestival, kus film võitis nii žürii peaauhinna kui ka publikuauhinna draama kategoorias. "Me oleme väga-väga lähedane grupp," Spencer rääkis festivalil InStyle.com-ile. Ja nad pidid töötama nii ägeda draama kallal. Film kujutab tõestisündinud lugu Oscar Grantist (Jordaania), 22-aastasest San Francisco lahe piirkonnast pärit elanikust, kelle tappis 2009. aasta uusaastaööl politseiametnik, kes reageeris teatatud kaklusele metrooplatvormil. Filmi stsenarist ja režissöör on Ryan Coogler ning see jälgib Granti viimast 24 tundi koos pere ja sõpradega, sealhulgas tema ema Wanda (Spencer), tema tüdruksõber Sophina (Diaz), tütar Tatiana (Ariana Neal) ja tema vana sõber Katie (O'Reilly). Kerige alla, et osaleda meie vestluses näitlejatega.
Mis teid selle projekti juurde tõmbas?
Michael B. Jordan: "Lugu ise. Ütlesin oma agentidele võib-olla kuu aega enne projektile jõudmist, et olen alati tahtnud teha sõltumatut filmi, ma tahtsin teha sõmerat indie-d. Midagi, millesse võiksin näitlejatasandil hambad sisse lüüa. Suured eelarved on lahedad, ma armastan stuudiofilme ja need on samuti ägedad, kuid sõltumatus filmis on midagi, mis tuletab meelde, miks te näitlete. Siis juba loo ja teema pärast. See võisin olla mina või mu vend või mu sõbrad või keegi, keda ma teadsin. See tabas natuke kodu. Näitlejana ei saa mõnikord oma arvamust välja öelda, nii et ma arvasin, et see on parim viis end väljendada. Tõelise inimese mängimine avaldab ka survet - see tõstab latti ja surub ennast."
Octavia Spencer: "Ütleksin tõsiasja, et see käsitleb liiga sagedaseks muutuvat olukorda – värviliste meeste politsei tulistamisi. Kuid mulle meeldib, kuidas Ryan [Coogler] sellega tegeles, sest see ei puuduta näpuga näitamist. See lihtsalt kirjeldab tõesti selle noormehe elu viimast päeva ja see on viis, kuidas ma arvan, et sa pead seda vaatama, et see ei muutuks meie suhtes süüdistavaks. Lihtsalt me oleme kõik ühesugused. Ja see on nii ilus, ilus lugu."
Ahna O'Reilly: "Kõigepealt, Octavia Spencer, ta helistas mulle paar päeva enne, kui nad kedagi sinna vajasid ja küsis: "Kas sa saad sellest osa?" Lugesin stsenaariumi ja ütlesin: "Ma olen nüüd kohal." Olin sellest nii liigutatud stsenaarium. Pärinevalt Bay Areast oli see lugu, millest olin kuulnud, kui see juhtus, kuid sellest ei saanud piisavalt vestlust, nii et ma olen lihtsalt väga põnevil, et saan selle loo jutustamises osa saada.
Melonie Diaz: "Samuti tundsin, et see on nii haruldane, kui saate teha midagi, mis on sotsiaalselt nii oluline. Näitlejana teete projekte ja need on suures osas mitteilukirjanduslikud ja ilukirjanduslikud. Ma oleksin endas pettunud, kuna pole piisavalt poliitiline ega sotsiaalselt teadlik. [Sellega] on stsenaarium tõesti hea töö."
Mis tunne oli töötada sellise näitlejatega?
Michael B. Jordan: "Ausalt, Octavia on hämmastav, kõik teavad teda rohkemate tema komöödiate poolest ja Abi, näitas ta endast teist poolt. Aga see, ta on väga andekas näitlejanna. Näitlejana on see kõik, mida sa tõesti küsida saad – keegi, kes on seal, et anda sulle seda, mida emotsionaalselt vajad, et sinust parem esitus välja saada. Ta on suurepärane, ta on selles väga hea. Kui me tegime palju oma raskeid asju, ütleb ta alati midagi, et pinget murda või tuju pisut leevendada. Ta oli kindlasti see veteran, keda soovite kuulata ja kellelt nõu küsida. Temaga oli väga lihtne rääkida."
Octavia Spencer: "Ryan juhib hämmastavat lavastust ja ta on väga koostööaldis režissöör. Ahna [O'Reilly] ja mina oleme üksteist tundnud aastaid. Tegelikult teadsime üksteist varem hästi Abi, nii et tema ja mina oleme olnud sõbrad. Ja siis on Melonie nii hämmastav, et see oli alustuseks perekondlik üksus ja me kõik käitusime nagu perekond. Seda inimgruppi on aga väga lihtne armastada."
Ahna O'Reilly: "Me pole pärast seda koos töötanud Abi ja see oli väga imeline, aga omamoodi Abi, temal ja minul pole selles filmis ühtegi ühisstseeni. Tema ja mina oleme koos olnud neljas projektis.
Melonie Diaz: "Michael on nagu liim. Meil Michaeliga olid kõik stseenid koos, nii et on raske temasse mitte armuda."
Kuidas oli koostöö produtsent Forest Whitakeriga?
Michael B. Jordan: "Kindlasti oleme praegu palju lähemal kui varem. Ta tulistas Kelner nii et ta ei olnud nii palju kohal, kui tahaks, kuid ta oli alati olemas, et telefonile saada ja minuga mõnest asjast rääkida. Ta ei tahtnud, et ma kedagi jäljendaksin. Ta tahtis, et ma esindaksin Oscarit selle eest, kes ta oli ja mida ta esindab."
Octavia Spencer: "Forest filmis tegelikult teist filmi, kuid ta toetas ja helistas ning küsis, kas teil on midagi vaja. Niisiis, tundsite end sisse minnes väga kaitstuna. Mulle meeldib, et kui ta teist projekti pildistas, oli ta meiega ühenduses. Kui töötate kingapaela eelarve kallal, soovite, et teie meeskond teaks, et hindate seda, et nad tõusevad igal hommikul vara üles ja jäävad hilja õhtul. Mets sai näitlejannale kohvikäru, sõõrikud, pitsa. See on nagu, vaata, me hindame teid. Ma olin ka liiga närvis, et talle alguses tagasi helistada, kui ta mulle [filmi asjus] helistas. Ma ütlesin: "See on Forest Whitaker, ma ei saa talle tagasi helistada!" Ma pidin end pingutama, et talle helistada. See on omamoodi hull, ma tean, kuid olen ikkagi täiesti lummatud Forest Whitakeri tohutust andest. Olen olnud tema fänn juba aastaid. See, et ta mulle isiklikult helistas, tead, ma pole seda väärt!"
Millise õppetunni loodate, et vaatajad sellest filmist saavad?
Michael B. Jordan: "Ma tahan, et inimesed lahkuksid filmist ärritunud, vihasena ja ma tahan, et nad mõtleksid. Kui mul on võimalik, et inimesed lahkuvad teatrist ja tahavad end peeglist vaadata ja mõelda, kuidas nad inimestesse suhtuvad. Sest ausalt öeldes oli Oscar inimene ja tavaliselt siis, kui ohvitser tulistab kedagi või tapab kellegi, meedia ja teised inimesed, kes kohtu alla lähevad, kipuvad alati inimese iseloomu hävitama, olgu siis negatiivses valguses või nad tahavad et tuua välja iga liikluspileti, mille laps kunagi sai, või iga tunni, mille ta koolis vahele jättis, tahavad nad maalida temast see koletis. Või on spektri teises otsas teised inimesed, kes tahavad teda selle pühakuna maalida. Ja me tahame temast lihtsalt inimese teha. Tahtsime, et selles filmis tuleks välja inimlikkus. Me tahame, et inimesed hakkaksid kohtlema teisi inimesi lugupidavalt, olenemata sellest, kust sa pärit oled, ükskõik milline on teie rass või sotsiaalne taust, kui palju raha teil on – hakake teisi inimesi kohelma inimesed. See on üks sõnumeid, mida ma üritan filmiga edastada."
Lisaks vaadake Sundance'i filmifestivali pidusid.
ROHKEM:• Stars Sundance'i filmifestivalil• InStyle'i oma Eksklusiivsed Sundance'i fotod• Octavia Spencer Tadashi Shoji kandmisest