Disainikirjutajana otsin, uurin, jäädvustan – ja mõnel äärmuslikul juhul panen mällu – kõige rohkem transtsendentsed kangad, plaadid ja mööbel, mida kohtan oma reisides müügisaalides ja eraviisiliselt kodud. Need kõik on söödaks loo või fotosessiooni jaoks. Viimasel ajal olen aga alustanud oma West Village'i korteri renoveerimist, kus elan koos oma abikaasa ja meie 2-aastase tütrega. Meil oli suur õnn (ja N.Y.C. fantasy-come-real) osta ühe magamistoaga koht kõrval ja lõhkuda sein. See on soolestiku renoveerimine ja ma olen uuesti ette kujutanud ruumi kõiki aspekte, alates põrandavärvidest kuni köögi ja vannitoani. Selle käigus olen saanud kaasata oma kõigi aegade lemmikleiud ja -ressursid ning uusimad ja ahvatlevamad tooted ja kujundused. Jälgige minuga, kui kirjeldan meie renoveerimise läbi ja lõhki ning esteetilisi otsuseid, mille olen sellega seoses teinud. Head lugemist!

Kõrval Joanna Bober

Värskendatud 01. september 2016 kell 19:00

Olen rohkem kui korra aru saanud, et Briti stiil (ja sellest maailmast pärit kujundused) on renoveerimisel läbiv teema. Seal on minu armusuhe

click fraud protection
Farrow ja Ball värv, mis ilmub kogu korteris. Siis on muidugi meie Briti arhitekt Simon Arnold (kes on nüüd meie õnneks paigaldatud Williamsburgi, Brooklyni). Tindimustad seinad, millega oma vannitoas katsetame, on inspireeritud kella veedetud nädalavahetusest Blakes Londonis. Ja siis veel vannitarvikud. Briti firma segistid Perrin ja Rowe pole midagi muud kui täiuslik ja meenutavad mulle romantilist nädalavahetust, mis veedeti näiteks a sviit Claridges'is. Nende kujunduste otsimisel siin USA-s komistasin ettevõtte otsa Rohl. Nad jagavad segisteid ja dušše (ja mõnda tõeliselt hullult ilusat talumaja ja pjedestaali valamud) Euroopa väiketootjatelt (sh Perrin ja Rowe), kes on tuntud oma poolest käsitöö. Hinnad on Perrini ja Rowe jaoks kõrged, nii et me turgutasime lihtsalt üks komplekt nende Holborni kollektsioonist meie pulbriruumi jaoks (alloleval pildil).

Välimus on klanitud, kuid siiski traditsiooniline. Meistrivannis otsustasime minna koos Michael Bermaniga Graceline segistid (alloleval pildil), California disainer, kelle segistid ja dušid on kergelt tööstusliku servaga (ja levitaja Rohl). Disain oli inspireeritud 1920. ja 1930. aastate Atlandi-ülestest ookeanilaevadest, mis meenutavad vana Hollywoodi.

Mulle meeldivad tema julged ristimustriga käepidemed – see tundub täiskasvanuna, kuid siiski kapriisne ja lõbus. Selle segistite maailma sügavale sukeldumisega rõõmustav avastus on see, et Rohli disainid on sama vapustavad kui kõrgema hinnaga liinid. Seega kokkuvõttes win-win olukord. Oh, ja kas teadsite, et kui lähete poekööki ja vannipoodi Pirch, millel on kauplused üle kogu riigi (ja viimati Manhattani Soho naabruses), saate sõna otseses mõttes kõik segistid lahti keerata ja vaadata, kas teile meeldib nende tööviis?

See oli meie jaoks omamoodi ilmutus. Neil on isegi kokad, kes valmistavad oma ahjudest pitsasid, nii et saate tõesti aimu, mida ostate. Geniaalne.